Hommikul ärgates oli kogu õu valge. Kähku riided selga ning padavai koos kaameraga parki pildistama. Pargis kaamerat kotist välja võttes nägin õõvastavat vaatepilti – mälukaarti luuk oli lahti ning kaartist polnud jälgegi. Kõige hullem, mis juhtuda saab. Õnneks olin vaid 10 minuti kaugusel kodust, aga koju jõudes tegin väikese ringi ümber maja ega viitsinud enam rattaga kimama minna – külm, prr.
